Kord elas ühes väikeses rohukarva räämas majakeses kerjus. Ta elas koos oma jõmpsikaga väga halvasti- katus laskis vett läbi, seinad olid lagunenud, põrand juba ammu kadunud.
Ükspäev kui kerjus koos oma pojaga kerjama läks tuli neile vastu linnapea. Linnapea oli ihne mees, kes ei tahtnud mitte kellegagi oma rikkust jagada. Ta oli juba kaua aega linnapea olnud ning ta teadis, et varsti on ta ainult tavaline pensionär. Ta vajas järeltulijat, et tema asemele tulla. Kui ta nägi kirikurotti ja tema võsu, kutsus nad puukima.
Õhtul kui nad kohale jõudsid pani linnapea kerjuse joogi sisse unerohtu. Kuigi paljud arvasid, et kerjus mürgitatakse seal majas ära oli kerjus külmavereline ning läks sinna ikkagi. Jook oli talle mokkamööda, kuid ta vajus kiiresti ära.
Üles ärgates oli ta vangikongis kinniseotuna. Nii ta oli seal paar päeva kuni ära suri. Tema poeg sai heaks koolilapseks .Varsti oli ta juba linnapea ning elas tavalist elu edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar