teisipäev, 29. aprill 2008

Eesti kirjanikud


Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest.Tema oli autor ka meie kalevipoja eeposele.
Kreutzwald suri Tartus aastal 1882, ta on maetud Raadi kalmistule.

Jüri Parijõgi sündis aastal 1892 Kunda-Malla vallas. Rakvere lähedal Kaarli vallakolis, osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 -1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.



Aino Pervik sündis velskri perre aastal 1932. Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.Aastatel 1955–1960 töötas ta - Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana.1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.Alates 1974. aastast on ta Eesti kirjanike liidu liige.


Jaan Rannap sündis 3. septembril aastal 1931 Hallistes Pornuse vallas. Lõpetas 1966 Tallinna Pedakoogilise instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1995– 1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.Leelo Tungal on Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija.Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti kirjanikke


Leelo Tungal on Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija.Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti kirjanikke

Vigade Parandus

Täna õpime tundma erinevaid taime- ja loomaliike
Džentelmen

neljapäev, 24. aprill 2008

Head kevadet!!!



Siis kui jälle käes on kevad,
mis sa koristusel segad.
Sulab lumi,sulab jää,
palun ära sinna jää.
Kevadel on kolm kuud,
ma need loetlen mis siis muud
need on märts,aprill ja mai,
ahjust tuli kevadsai.
Kevadel peab riisuma,
palju lehti riisuma.
Kui on riisutud see maa,
ka see lugu läbi saab.

teisipäev, 22. aprill 2008

Kuri linnapea

Kord elas ühes väikeses rohukarva räämas majakeses kerjus. Ta elas koos oma jõmpsikaga väga halvasti- katus laskis vett läbi, seinad olid lagunenud, põrand juba ammu kadunud.

Ükspäev kui kerjus koos oma pojaga kerjama läks tuli neile vastu linnapea. Linnapea oli ihne mees, kes ei tahtnud mitte kellegagi oma rikkust jagada. Ta oli juba kaua aega linnapea olnud ning ta teadis, et varsti on ta ainult tavaline pensionär. Ta vajas järeltulijat, et tema asemele tulla. Kui ta nägi kirikurotti ja tema võsu, kutsus nad puukima.

Õhtul kui nad kohale jõudsid pani linnapea kerjuse joogi sisse unerohtu. Kuigi paljud arvasid, et kerjus mürgitatakse seal majas ära oli kerjus külmavereline ning läks sinna ikkagi. Jook oli talle mokkamööda, kuid ta vajus kiiresti ära.

Üles ärgates oli ta vangikongis kinniseotuna. Nii ta oli seal paar päeva kuni ära suri. Tema poeg sai heaks koolilapseks .Varsti oli ta juba linnapea ning elas tavalist elu edasi.

teisipäev, 8. aprill 2008

Kolm spordiala




Esimene spordiala mis mulle endale ka meeldib on ujumine.
Ujumises on palju erinevaid stiile nagu näiteks krool,konn,liblikas jne. Nende erinevate stiilidega ka võisteldatakse. Esimesi kirjalikke märke ujumise õpetamise kohta on pärit Egiptusest Keskmise riigi ajast (2052-1670 eKr).
Varaseimad teada olevad ujumisvõistlused aga peeti Veneetsias 1515. a. koos sõudevõistlustega. Juba 1538. a. ilmus Augsburgis üks esimesi ujumisalaseid raamatuid ("Colymbetes, sive de arte natandi dialogus et festivus et iucundus lectu"), selle autor oli Ingolstadti ülikooli keelteprofessor Nicolaus Wynmann. Raamat käsitles ujumist, vettehüppeid, sukeldumist ja uppuja päästmist. Alles 19. saj. alguses oli ujumine levinud harrastus mida harrastasid juba peaaegu, et kõik.
Ka eestis on ujumises tugevaid mehi nagu Martin Liivamägi,Martti Aljand,Andres Olvik ja veel palju teisi.
Kuigi eestlased veel ei ole nii tugevad kui mõned maailmameistri võitjad nagu Brendan Hansen, Ian Crocker või Jason Lezak arenevad ja tugevnevad aeg ajalt ka meie ujujad.

Teiseks alaks valisin ma jalgpalli.
Jalgpall on sportlik pallimäng, mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi.Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal).Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võidakse hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Mängu juhib väljakukohtunik, kes saab mängijatele kollast või punast kaarti näidata, ja 2 piirikohtunik, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht.
Eesti parim jalgpallur on väravavaht Mart Poom, kuid maailma parimaks jalgpalluriks valiti see aasta Kaka.

Viimaseks spordialaks valisin ma korvpalli
Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi.
Eesti parimad koondised on Tartu Ülikool Rock ja B/C Kalev Cramo ning Eesti parimad mängijad on Tanel Tein ja Martin Müürsepp.
Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus.
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.Maailma parim mängija on Michael Jordan ja USA meeskond.



neljapäev, 3. aprill 2008

Luuletus

Minu sõber oled sina
oled aga naljanina.

Kui mul täna abi vaja,
siis sina ehitad mulle maja

Koos meil alati on tore,
isegi siis kui asi on kole

Siis kui päike paistab
siis sina seda haistad

Ja kui taevast vihma kallab,
siis sina seal ujud pori sees

Täna ütlen sulle seda,
et sul vedas


Alati su sõbraks jään,
Kui sa mul sõbraks jääd,

teisipäev, 1. aprill 2008

Ramsese tembud ll

Film algas sellega kuidas Ramsese peremees ja ka Ramses ise lähevad jahile. Ta peremees sihib pikalt ühte parti, kuid kahjuks lasi ta mööda ja need kuulid tegid pilvesse augud. Nüüd hakkas tugevalt sadama ja Ramses ja tema peremees jooksid kännu alla varju.
Samal ajal, kui nad kännu all kuivasid otsis ka karu endale kuiva paika ning satus samuti kännu juurde varju.
Jahimees sai kiiresti aru, et karu oli nende kõrval ja pikema jututa ajas ta karu minema tagasi vihma kätte. Vihmasajus oli karu nii kurb, et nutma hakkas ning Ramsesel hakkas karust kahju. Ta äratas oma peremehe üles ja ka mehel hakkas karust kahju. Niisiis kutsusid nad karu tagasi ja olid kuni vihma lõppemiseni kännu all.
Hommikul kui päike jälle paistis läksid Ramses ja jahimees metsa kus nad märkasid siili ja linde. Nad jõudsid ühe kännu juurde, kus jahimees viled välja võttis. Esimest vile mängides sai üks lind vihaseks, kuid kui ta suurema vile võttis üritas lind talle kallale tulla. Õnneks hoidis teine suleline teda kinni. Lõpuks võttis mees välja jahisarve ning seda puhudes minestas lind ära. Ka Ramses tahtis proovida, kuid kui tema seda jahisarve puhus jäid kõik loomad teda vahtima. Mees puhus uuesti sarve ning kuulis kuidas põder vastu karjus. Ta üritas sinna poole lasta, kuid lasi hoopiski teisele poole ning karu sai pihta. Mees võttis talt kuulid välja ja karu mängis surnut, kui nendest pilti tehti. Nüüd sai jahimees oma sõprade ees valetada ja uhkustada.
Ükskord seda tehes tuli ka karu ning näitles, et mees talle peksa annab ja ära võidab.
Nii saigi läbi see jutt.