Näidend

Vastused

1)Kelle endise elukoha juurde nad jõudsid? Martinsonide endise elukoha juurde.
2)Missugune iseloom tal oli? Kellel ?
3)Kelle elukoha juurde nad jõudsid? Martinsonide endise elukoha juurde.
4)Missugused probleemid noortel olid? Neil olid pingelised suhted. Ja mõni seal jutus oli armunud.
5))Miks oli Endeli ja Liliani suhted pingelised? Kuna üks koguaeg vingus ja teine vastas sellele irooniaga.

Holger Puki "Isemeelsed"

1) Nad tahavad, et neil oleks koht kuhu minna kuna siis on kindlustatud tunne.

3) Ma arvan, et on mitmeid asju mille nimel noored võitlevad. Õpitingimused näiteks. Ma arvan, et noorte hääl on kosta, kuid võiks olla paremini.

4) Holger Puki raamatu nimi "Isemeelsed" võiks tulla sellest, et need kellest seal juttu on teevad või üritavad teha seda mida tahavad ja tegutsevad rohkem kui mõtlevad.

Näidend

Teema: Pidu
Tegelased: Andrus
Aleksander
Karina
Karolin
Bam
Jõuluvana

Sündmustik: 1) Saabuvad
2) Jõuluvana saabub korstnast
3) Lehm oli ukse taga
4) Pidu algab ja lehm viiakse lihakombinaati
5) Nad lahkavad Jõuluvana
6) Lõpuks viiakse Jõuluvana jäänukid keldrisse
7) Pidu algab (normaalselt)
8) Viib Karini ülesse magamistuppa ja lööb külge
9) Karin põgeneb ja pidu läheb edasi.





Andrus: Tore, et jõudsite.
Aleksander: Vedas, et bussi peale jõudsi ...(jõuluvana saabus korstnast)
Bam:Vaadake kes saabus!
Jõuluvana: Hõu hõu hõu!
Ding-Dong !!!(lehm oli ukse taga)
Lehm: Muuu muuuu !!!
Karolin: Ma viin lehma lihakombinaati.(lahkus)
Jõuluvana: Siin on kõik teie jaoks !!!(hakkab kinke jagama)
Kõik ülejäänud: Me ei saanud oma kinke kätte ! (võtavad noa välja)
Aleksander: Karin tule läheme üles !(kinkide jagamise ajal)
Karin: OK ma olen juba sellest peaost väsinud kuigi see alles algas.
Kõik ülejäänud: Tapke ta !(tükeldasid jõuluvana ja panid ta keldrisse.
Aleksander:(üleval)Noh mis sa teha tahad ?
Karin:Ee... ma ei tea
Aleksander:(lähemale liikudes)Ma tean(Karinist kinni võttes)
Karin:Ei ma ei taha seda teha.
Aleksander:Kardad või?
Karin:Ma lihtsalt ei taha.
Aleksander:Mina eid vastusena ei võta(võttis Karini ümbert kinni)
Karin:(Rabeledes) Kuule ma lähen.
Aleksander:EI!
Karin:(Lõi Aleksandrit) Ma lähen minema siit peolt!
Aleksander:Mine aga mine. Mina lähen alla peole tagasi!
Ja nii läks pidu normaalselt edasi

Tehtud Mihkli ja Karl-Hendriku poolt.(Mihkel kirjutas jõuluvana ja lehma kohta)

"Kuidas elad Jaan?"

Kristo Tamme noorsoojutu skeem.

Jaanil oli tavaline päev, kui ta rahulikult kooli taga oma kahtlaste sõpradega jõi ja suitsetas. Paar tundi hiljem oli kooliaeg käes ja ta astus kooli uksest sisse ja astus garderoobi. Ta klassivennad tulid kohe ta juurde ning lõid ta pikali. Nad lõid teda paar korda jalaga ning siis lahkusid ise naerdes ja kõvasti rääkides.
Jaan oli sellega harjunud niisiis ta tõusis püsti ning läks klassiruumi. Tunnid möödusid üksteise järel ning lõpuks läks ta jälle kodu poole, kui ta klassivennad tulid. Nad jooksid ta pikali ning vedasid ta ühte vanasse majja. Nad lõid teda ja alandasid teda umbes tund aega kuni tal minema lasti minna. Jaan nuttis natuke ning tõusis püsti ja lahkus. Ta oli ühe väikese poe juures oma joodikutest semudega ning nad valasid veel paar õlu endal kurgust alla. Nad otsustasid poest juurde varastada. Jaan läks nendega kaasa. Nad toppisid pudelid endale pusa alla kuid kuna nad olid juba üpris purjus kukkusid need maha. Niisiis tuli valvur. Jaan võttis välja noa ja pussitas teda. Poeomanik kutsus kiiresti politsei ning nad viidi vangi. Valvur jäi õnneks ellu.
Pool tundi hiljem kutsuti ta ema kohale. Kuna ema töötas kahe koha peal ning isa oli surnud viis ema ta kiiresti minema sealt ning otse tööle tagasi.
Koju jõudes tuli talle vend vastu ning lõi talle kõvasti makku. Vend lahkus. Jaan läks aeglaselt koju ja viskas koti põrandale. Nad olid väga vaesed ja nende korter oli jõle. Jaan sõi ning läks magama.
Hommik ja päev olid üpriski samasugused ning ta läks peale kooli jälle varastama. Ka seekord kukkus see läbi.
Päevad möödusid ning lõpuks tuli politsei talle ukse taha. Ta viidi ära ning ta nägi oma ema politseiga rääkimas ning lõpuks puhkes ta ema nutma. Jaan nägi oma ema lahkumas ning ta vanaema tuli välja. Ta vanaema viis ta maale kus ta oma kahtlaste semudega ei suhelnud ning ta hakkas korralikuks. Ta suhtles edasi ka oma emaga.

Kodutöö

1)tšillima-Midagi huvitavat tegema
2)hängima-Aega surnuks lööma
3)cool-lahe
4)look-Välimus
5)trend-Praegune mood
6)image-Sinu väljanägemine

Noorsoojutt

"Kuidas elad, Ann?"

"Priska"

Märksõnaskeem

Noorsoo kirjandus!

Alison Prince - "Apelsinid ja mõrv"
Anna-Leena Härkönen - "Akvaariumiarmastus"
Christine Nöstlinger - "Ah sa pagan"
Christine Nöstlinger - "Greteke Sackeier"
Christine Nöstlinger - "Greteke mu kallike"
Clive Staples Lewis - "Hobune ja tema poiss"
Gilbert Adair - "Alice läbi nõelasilma"
Harri Haamer - "Ester"
Heljo Mänd - "Hõbedapalavik"
Jostein Gaarder - "Apelsini tüdruk"
Judith Parker - "Armas marakratt"
Kate DiCamillo - "Tiiger virgub"
Kika - "Kuulsuse valus õppetund"
Lemony Snicket - "Avar aken"
Louis Sachar - "Augud"
Lucy Maud Montgomery - "Avonlea Anne"
Nikolaus Piper - "Felix tahab rikkaks saada"
Pascale Noa Bercovitch - "Delfiini naeratus"
Paulus Hochgatterer - "Caretta caretta"
Zoe Barnes - "Ihaldatud kinnisvara"

Koomiks

Luuletus

Mul on üks sõber.
Ta ei ole põder.
Õnneks pole ta ka nõder,
hoopis on tal õde.

Palju joob ta kalja,
veel rohkem teeb ta nalja.
Ta on väga lõbus,
ja ka väga kõbus.

Tihti nähakse teda jooksmas,
mõnikord võrku koomas.
Hirmutab ta teisi,
ajab taga veiseid.

Esimene Eesti ajaleht

Esimene Eesti ajaleht ilmus aastal 1857 ja kandis nime Perno Postimees. Selle väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti Eesti perioodika sünniaastaks, samuti ka ärkamisaja alguseks.

Ajalehe esimeses numbris pöördus Jannsen esimest korda otseselt eestlaste endi kui eesti rahva poole, varem olid eestlased kutsunud end . Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust.

Jannsen andis Perno Postimeest välja Pärnus , ent 1863 Tartusse kolides alustas ta uue lehe – Eesti Postimehe väljaandmist. Perno Postimees jäi küll teiste toimetajate käe all edasi ilmuma, kuid kaotas juhtiva rahvusliku lehe positsiooni.

Esimese ajalehe tervitustekst oli järgmine(niipalju kui ma tõlkida suutsin):

Tere armas Eesti rahvas!
Mina Perno Postimees
Kõik mis juhtub maailmas
Annan teada sulle.Sündinud ja mälestused
Ja teised teadused
Kirikutest, laste toolist
Mitmelt asjalt igalt poolt
nende tervist, arstirohtu
Häda ajal abi ohu eest
Lugedes sa leiad
Head mõistust ja tervist ka
Et ka rahvas teaks
Mida teised inimesed mööda maailma teevad.
Et, kui korra sõbraks saame
siis hästi kauaks sõbraks jääme.


Vanasti oli ajaleht et teatada mis külast või linnast väljapoole on juhtunud, kui nüüd on see veel peale selle taga rääkida kuulsusi ja kuulujutte.

Kasutasin wikipedia.org

Elulugu

Sarnasused ja erinevused.

Minul ja Margus Kasterpalul ei ole midagi sarnast, kuid erinevusi on palju. Mul on rohkem õde, vendu, mul olid teised naabrid ja ma elan teises kohas.

Skeem

Margus Kasterpalu

See mees on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.
Ta on olnud autoremondilukksepp, teadur Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Televisiooni kultuurisaadete peatoimetaja, ajalehe "Postimees" kultuuritoimetuse juhataja, Tartu Teatrilabori direktor.
Aastast 2004 on ta sihtasutus Eesti Teatri Festival, kunstiline juht ja juhataja.

Nimekiri

1) "Nukitsamees"
Muusika: Olav Ehala Muusikaline lastefilm heast ja kurjast kus
Osades: koondkujundiks on laste - Iti ja Kusti
Anna-Liisa Kurve - Iti perekond ning metsas elav pere.
Ülari Kirsipuu - Kusti
Egert Soll - Nukitsamees
Ita Ever - Metsamoor
Kaarel Kilvet - Metsavana


2) "Arabella- mereröövli tütar"
Režissöör Peeter Simm See film räägib mereröövlist kapteni tütrest
Helilooja J. Nõgisto ja leiutajast kelle mereröövlid leiavad teiselt
Osades: laevalt.
Inga-Kai Puskar - Arabella
Lembit Peterson - Taaniel Tina
Urmas Kibuspuu - Aadu
Raivo Trass - Manuel , Raudpats


3) "Kevade"
Režhissöör Arno Kruusement Film juhtumistest Oskar Lutsu
Helilooja Veljo Tormis raamatust Kevade.
Toimetaja Silvia Kiik
Stsenaristid Kaljo Kiisk ja Voldemar Panso.


4) "Viimne Reliikvia"
Näitejuhid K. Komissarov ja V. Bobossova Film Gabrieli ja Agnese
Operaator S. Rahomägi armastusest ja võitlusest selle eest.
Helioperaator R. Sabsay
Osades:
Aleksandr Goloborodko - Gabriel
Ingrid Andrina - Agnes von Mönnikhusen


5) "Suvi"
Režissöör:Arno Kruusement See film on järg Oskar lutsu kirjutatud
Helilooja:Veljo Tormis "Kevade"le kus Teele armub ära
Toimetaja:Silvia Kiik Tootsi , kuid Kiisk üritab Teelet endale
Stsenarist:Paul-Erik Rummo. võita.
Osades: Aare Laanemets - Joosep Toots
Riina Hein - Raja Teele
Margus Lepa - Jorh Adniel Kiir
Kaljo Kiisk - Kristjan Lible

6) "Karoliine Hõbelõng"
Stsenaristid: Helle Murdmaa ja Pirtsakas printsess Karoliine tõrjub tagasi kõik
Vladislav Korzets kosilased kuid lõpuks leiab ta endale väärilise
Režissöör H. Murdmaa vastase Kaspari.
Operaator Ago Ruus
Osades:
Chätrin Bagala - Karoliine
Martin Veinmann - Kaspar
Rein Aren - Kuningas

7) "Metsluiged"
Režissöör: Helle Karis Hans Christian Anderse samanimelise muinasjutu
Osades: alusel tehtud film tütarlapsest Eliisest, kelle õigluse
Katri Horma ja armastuse jõud päästab tema vennad.
Juris Zagars
Andris Zagars
Ines Aru
Gunnar Kielgass


8) -


9) -


10) -

Kavalnäo, Paku, Eleääle ja Kibetuka dialoog

Kavalnägu: Noh poisid täna saame oma kättemaksu.
Paku:(Pika taibuga) Mis sa nüüd ajad?
Eleääl: Me saame kättemaksu õpetajale.
Kavalnägu: Jah täna me teeme selle ära.
Kibetukk: Mille mille?
Kavalnägu: Mul on ideaalne plaan.
Paku: Mis siis?
Kavalnägu: Me viskame ta maja pihta mune.
Kibetukk: Hahaaa
Elehääl: Hihiiii
Paku: (ikka pika taibuga)Hea plaan. Teeme ära!!!

Cool ülesanne

REŽISSÖÖRI EES- JA PEREKONNANIMI	FILMI PEALKIRI LIIK VALMIMISAASTA	FILMI SISUKOKKUVÕTE
Elbert Tuganov	„Ott kosmoses” Nukufilm 1957	Räägib Ottist kosmoses
Avo Paistik	Hüpe	Hüppamisest
Janno Põldmaa	Leiutajateküla Lotte	Räägib väikesest külakesest kus elab koeratüdruk Lotte ning paljud teised.
Priit Pärn	Karl ja Marylin	Karlist ja Marilynist räägib

Filmikunst

1)Filmikunst sündis 1895. aastal ühe Pariisi kohvikus.
2)Publikut hämmastas maailma esimesel kinoseansil see kuidas pilt liikus seina peal.
3)Charles Chaplin oli üks kõige kuulsamaid tummfilmide näitlejaid.
4)Esimene Eesti kinoteater asus Tallinna "Gloria Palace"`i, praeguses Vene Draamateateris.
5)Esimene Eesti mängufilm oli "Karujaht Pärnumaal"
6)Kolm filmiliiki on mängufilmid,multifilmid ja dokumentaalfilmid.
7)Multifilmi alaliigid on anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Müsteerium seebimullisadu ajal

Mõrv leidis aset fantaasiamaailmas, kus varem midagi sellist polnud juhtunud. See oli joonistatud maailm kus elasid kõige imelikumad ja sõbralikumad elanikud. Seal oli vihma asemel erinevate lillede lõhnadega seebimullid, mis aeglaselt maa poole liuglesid. Rahe asemel olid suured õhupallid. Kuigi see võis paista ideaalmaailmana olid isegi seal mõned, kes kurja soovisid.
Ühel seebimullisel päeval jalutas fantaasiamaailma detektiiv mööda vikerkaare maanteed, kui järsku kuulis ta ühest kõrvaltänavast imeliku häält. Detektiiv Rähmanemardisilm sai kohe aru, et keegi karjus täiest kõrist. Ta jooksis kiiresti mööda seda kõrvaltänavat kuni jõudis tee lõppu, kus vedeles laip. Ta teadis, et ainult üks inimene suudab nii koletut mõrva sooritada, kuid kui ta ümber pööras oli laip kadunud koos vere ja mõrvarelvaga. Ta ei suutnud seda uskuda ning otsustas asja uurima hakata.
Järgmisel hommikul, kui seebimullisadu oli lõppenud läks ta mõrvapaika ja peale pikka uurimist leidis ta mõned jalajäljed.
Detektiiv Rähmanemardisilm uuris mõrvapaika, kui järsku see ära kadus ning ta nägi hiiglaslikku terava otsa ja roosa lõpuga pulka. Ta nägi kuidas see asi kritseldas tema ümber uue maailma. Rähmanekalasilm oli nüüd oma kodus. Ta ei mõistnud mis juhtus ning otsustas raamatutes tuhnima hakata ja lõpuks leidis ta ühest väga vanast raamatust selle sama asja pildi ning alla oli kirjutatud harilik pliiats. Ta luges edasi ning sai teada, et üks mees keda kutsuti joonistajaks juhib maailma. Ta üritas minema joosta, kui märkas et taevas ja kõik mis selle alla jäi põlesid tuhaks. Ta teadis, et joonista paberi põlema pani, kuid ta istus lihtsalt maha ning ootas kuni ka tema ära põles.

Eesti kirjanikud

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest.Tema oli autor ka meie kalevipoja eeposele.
Kreutzwald suri Tartus aastal 1882, ta on maetud Raadi kalmistule.

Jüri Parijõgi sündis aastal 1892 Kunda-Malla vallas. Rakvere lähedal Kaarli vallakolis, osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 -1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.



Aino Pervik sündis velskri perre aastal 1932. Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.Aastatel 1955–1960 töötas ta - Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana.1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.Alates 1974. aastast on ta Eesti kirjanike liidu liige.


Jaan Rannap sündis 3. septembril aastal 1931 Hallistes Pornuse vallas. Lõpetas 1966 Tallinna Pedakoogilise instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1995– 1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.Leelo Tungal on Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija.Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti kirjanikke


Leelo Tungal on Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija.Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti kirjanikke

Vigade Parandus

Täna õpime tundma erinevaid taime- ja loomaliike
Džentelmen

Head kevadet!!!

Siis kui jälle käes on kevad,
mis sa koristusel segad.
Sulab lumi,sulab jää,
palun ära sinna jää.
Kevadel on kolm kuud,
ma need loetlen mis siis muud
need on märts,aprill ja mai,
ahjust tuli kevadsai.
Kevadel peab riisuma,
palju lehti riisuma.
Kui on riisutud see maa,
ka see lugu läbi saab.

Kuri linnapea

Kord elas ühes väikeses rohukarva räämas majakeses kerjus. Ta elas koos oma jõmpsikaga väga halvasti- katus laskis vett läbi, seinad olid lagunenud, põrand juba ammu kadunud.

Ükspäev kui kerjus koos oma pojaga kerjama läks tuli neile vastu linnapea. Linnapea oli ihne mees, kes ei tahtnud mitte kellegagi oma rikkust jagada. Ta oli juba kaua aega linnapea olnud ning ta teadis, et varsti on ta ainult tavaline pensionär. Ta vajas järeltulijat, et tema asemele tulla. Kui ta nägi kirikurotti ja tema võsu, kutsus nad puukima.

Õhtul kui nad kohale jõudsid pani linnapea kerjuse joogi sisse unerohtu. Kuigi paljud arvasid, et kerjus mürgitatakse seal majas ära oli kerjus külmavereline ning läks sinna ikkagi. Jook oli talle mokkamööda, kuid ta vajus kiiresti ära.

Üles ärgates oli ta vangikongis kinniseotuna. Nii ta oli seal paar päeva kuni ära suri. Tema poeg sai heaks koolilapseks .Varsti oli ta juba linnapea ning elas tavalist elu edasi.

Kolm spordiala

Esimene spordiala mis mulle endale ka meeldib on ujumine.
Ujumises on palju erinevaid stiile nagu näiteks krool,konn,liblikas jne. Nende erinevate stiilidega ka võisteldatakse. Esimesi kirjalikke märke ujumise õpetamise kohta on pärit Egiptusest Keskmise riigi ajast (2052-1670 eKr).
Varaseimad teada olevad ujumisvõistlused aga peeti Veneetsias 1515. a. koos sõudevõistlustega. Juba 1538. a. ilmus Augsburgis üks esimesi ujumisalaseid raamatuid ("Colymbetes, sive de arte natandi dialogus et festivus et iucundus lectu"), selle autor oli Ingolstadti ülikooli keelteprofessor Nicolaus Wynmann. Raamat käsitles ujumist, vettehüppeid, sukeldumist ja uppuja päästmist. Alles 19. saj. alguses oli ujumine levinud harrastus mida harrastasid juba peaaegu, et kõik.
Ka eestis on ujumises tugevaid mehi nagu Martin Liivamägi,Martti Aljand,Andres Olvik ja veel palju teisi.
Kuigi eestlased veel ei ole nii tugevad kui mõned maailmameistri võitjad nagu Brendan Hansen, Ian Crocker või Jason Lezak arenevad ja tugevnevad aeg ajalt ka meie ujujad.

Teiseks alaks valisin ma jalgpalli.
Jalgpall on sportlik pallimäng, mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi.Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal).Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võidakse hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Mängu juhib väljakukohtunik, kes saab mängijatele kollast või punast kaarti näidata, ja 2 piirikohtunik, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht.
Eesti parim jalgpallur on väravavaht Mart Poom, kuid maailma parimaks jalgpalluriks valiti see aasta Kaka.

Viimaseks spordialaks valisin ma korvpalli
Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi.
Eesti parimad koondised on Tartu Ülikool Rock ja B/C Kalev Cramo ning Eesti parimad mängijad on Tanel Tein ja Martin Müürsepp.
Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus.
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.Maailma parim mängija on Michael Jordan ja USA meeskond.

Luuletus

Minu sõber oled sina
oled aga naljanina.

Kui mul täna abi vaja,
siis sina ehitad mulle maja

Koos meil alati on tore,
isegi siis kui asi on kole

Siis kui päike paistab
siis sina seda haistad

Ja kui taevast vihma kallab,
siis sina seal ujud pori sees

Täna ütlen sulle seda,
et sul vedas


Alati su sõbraks jään,
Kui sa mul sõbraks jääd,

Ramsese tembud ll

Film algas sellega kuidas Ramsese peremees ja ka Ramses ise lähevad jahile. Ta peremees sihib pikalt ühte parti, kuid kahjuks lasi ta mööda ja need kuulid tegid pilvesse augud. Nüüd hakkas tugevalt sadama ja Ramses ja tema peremees jooksid kännu alla varju.

Samal ajal, kui nad kännu all kuivasid otsis ka karu endale kuiva paika ning satus samuti kännu juurde varju.
Jahimees sai kiiresti aru, et karu oli nende kõrval ja pikema jututa ajas ta karu minema tagasi vihma kätte. Vihmasajus oli karu nii kurb, et nutma hakkas ning Ramsesel hakkas karust kahju. Ta äratas oma peremehe üles ja ka mehel hakkas karust kahju. Niisiis kutsusid nad karu tagasi ja olid kuni vihma lõppemiseni kännu all.
Hommikul kui päike jälle paistis läksid Ramses ja jahimees metsa kus nad märkasid siili ja linde. Nad jõudsid ühe kännu juurde, kus jahimees viled välja võttis. Esimest vile mängides sai üks lind vihaseks, kuid kui ta suurema vile võttis üritas lind talle kallale tulla. Õnneks hoidis teine suleline teda kinni. Lõpuks võttis mees välja jahisarve ning seda puhudes minestas lind ära. Ka Ramses tahtis proovida, kuid kui tema seda jahisarve puhus jäid kõik loomad teda vahtima. Mees puhus uuesti sarve ning kuulis kuidas põder vastu karjus. Ta üritas sinna poole lasta, kuid lasi hoopiski teisele poole ning karu sai pihta. Mees võttis talt kuulid välja ja karu mängis surnut, kui nendest pilti tehti. Nüüd sai jahimees oma sõprade ees valetada ja uhkustada.
Ükskord seda tehes tuli ka karu ning näitles, et mees talle peksa annab ja ära võidab.
Nii saigi läbi see jutt.

Criss - Cross puzzle

Üle

2. kollane puuvili
7. palgamõrvar
9. riigi ametlik esindaja välismaal
15. nali
16. välimust muutma meigiga
18. ehituskunstnik
19. keelpill,
Alla
1. olematut kujutlema
3. balletitantsijanna
4. hea lõhn või lõhnaõli
5. riidesort, peamiselt ujumiseks
6. töökaaslane
8. aktiivsust suurendama
10. kolmnurkne, väike muusikariist
11. õukonna naine
12. riigipea
13. peakate
14. lauakestest või plaatidest põrandakate
17. viiner teise sõnaga

Võõrsõnade ristsõna

U K U J G U R A Q Q I P N A P K Y K H R P A L A C
R B H L L P K D U S N Š V M X M O B A W F E C G N
O F B T I J E K L I A A H I T H W L T T G O O Q K
T S E G U T H S I K F B S R C H Y Z L N P L A J U
Z G E I A Y K L T O R L T E B K T V A E Z I E M O
C L V A B H P E Š G X O X E W L S I P P E W N Z I
F H R R P I W A T T N O S S M K R H N Z E G J G D
C A X A S T Š Q E I T N U A K T J J T I I D N A B
G E J T I L G U F X H E G T P I A Q R X I D C W V
O F S O Õ T B C D G P R R N Z E Q L Y F Y M A O J
Z I A K T I V E E R I M A A D U E L L H O D I O I
D K K E L P F H P I X D A F B E G F R H X M I G M
P Q N L S P D K N M H X W R D U Q F X J R A R R Z
O G S V M D J M A M H T P A I R R Z R J A Y C M W
I M Y N F J Y Z U E Z D M K G N M K U O E O V G W
J F B A Q P T R S E J X I Q K A E Z E D U I P T G
E R Z I W D E Ö I R L S Q A M L Q E I K Z J I C B
E F E K T N E Ö S I W D R F Y O Q X R F K A I G J
A V H V D I O S Y M M I T J L S H P I I N R W L R
O D Z F V B B S M A K V Z V V O A T U Q M A X I K
S A Q M S O S I R A E K S H Q O H N N F D A P U D
N B P K W Y O S T G X S T B W I V O M I K G N M O
Y X Y K C V M U J U F C E N Y F N R D S L I B Q T
L T T I F G U Z L O L H K K X A Y I H S I D C U T
B A E N D R T A A M O L P I D M V A M Y L D O W R

AKTIVEERIMA
ARHITEKT
BANDIIT
BARETT
BEEŽ
DIPLOMAAT
DISTSIPLIIN
DUELL
EFEKTNE
ŽEST
FANTASEERIMA
GARAAŽ
GRIMMEERIMA
REŠISSÖÖR
KARIKATUUR
KOLLEEG
MAFIOOSO
MARINEERIMA
TRIANGEL
ŠABLOON
ŠAŠLÕKK

Nägude kirjeldamine

Ta on vanamees umbes 60 aastane.Tal on hallid juuksed ja habe mis on teravaotsaline ja kaheharuline.Tal on piklik pea ja väiksed silmad.Ta nina on suur ja kulme on vaevu näha.Tal on kitsad õlad ja suu on väga väike.







Ta on mees umbes 40aastane.Tal on hallid vuntsid ja keskmise pikkusega habe.Tal on tumepruunid või mustad juuksed ja kulmud.Tal on kaela ümber imelik kaunistus.Tal on piklik pea ning ta põsed on punased.










Ta on umbes 30 aastane naine kellel on ümar nägu ja laiad õlad.Tal on tumedad juuksed, kuid tal peaaegu ei olegi kulme ega ripsmeid.Ta on üsna kogukas ja tal on tumedad ja kissis silmad.

Iseloomustus klassikaaslase kohta

Minu klassikaaslane on klassi kõige pikem. Ta on 13-aastane poiss ja talle meeldib hip-hop.Ta lemmikbänd on Funkoars.Tal on hallikad rohelised silmad. Tal oli ka kass Kipu, kuid kahjuks suri ta ära. Ta elab Kalamajas ja ta kannab peamiselt pusasid ja teksaseid. Ta sünnipäev on mardipäeval. Tal on punased põsed,ümar pea ja tumepruunid juuksed. Ta lemmiktoit on mannpuder ja ta lemmikjook on lahjendatud piim. Tal olid ka vanasti prillid, kuid nüüd ta enam neid ei kanna.

Salasuhe

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.Hendrikus, Karlil oli salasuhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.Vangis istus tuletõrje kapten hüüdnimega väike Tom, kes oli talle väga hea sõber. Tom vastas:"Sina Hendrikus lõbutse isaga, teil on veel pikk ja vallatu tulevik ja suhe veel ees. Minust ei hooli keegi mina võin siin vangis rahus istuda." Sellepeale ütles Hendrikus:"Selge, ma siis asun asja kallale. Head elu sulle! Tom oli solvunud kuna ta lootis,et Hendrikus päästab ta ja võttab ta isa asemel meheks. Kuid Hendrikus sellest ei hoolinud ja ta käis isaga kahe aastasel vallatul reisil. Kui ta tagasi tuli oli kuulnud et Tom oli vanglast põgenenud ja tahab kätte maksta Hendrikusele ja tema südant võita.
Hendrikus kartis Tomi, sest ta teadis et ta võib armastuse nimel kõike teha. Tom oli kõige kardetum mees linnas. Hendrikus jooksis isa juurde ja karjus oma väga peenikeste häälte paeladega:" Issi sõidame linnast välja." Isa ütles:"Ei me jääme siia!" vastas isa. Järgmisel päeval hakkas Tom valmistama ennast ette Hendrikuse tapmiseks.
Nüüd oli Hendrikus üksinda pimedal tänaval ning jalutas kodu poole, kui järsku auto talle otsa sõitis.Ta lendas paari meetri kaugusele ja lamades ning piineldes tänaval nägi ta kuidas Tom aeglaselt tema poole tuli ning ta ära tappis.Tom mässis surnukeha prügikotti ja sõitis rahulikult oma koju.Seal ta mattis Hendrikuse maha ning pesi oma auto ära.
Järgmine päev valmistas ta ennast ette järgmiseks, kuid palju piinarikkamaks mõrvaks.Ta läks otse Hendrikuse isa juurde, kus ta kõik ära tappis-nii teenijad, kui ka valvurid ning Hendrikuse isa juurde tammus.Tom lasi talle kümneid kuule kätesse ja tõmbas noa välja.Ta lõi Hendrikuse isa mitu korda ning asetas kirstu.Tom oli olnud kunagi meedik ning seepärast haavas ta ainult neid kohti mis inimest tappa ei saa.Ta sulges kirstukaane ning mattis ta oma tagaõue Hendrikuse kõrvale.
Hendrikuse isa piinles veel tund aega valus kuni ta lõpuks ära suri.
Sellele saadi jälile alles paari aasta pärast, kuid siis oli Tom juba kaugel Mehhikos ning Hendrikuse isa rahaga sai ta seal puhata kuni oma elupäevade lõpuni.

Kurikuulus tapja

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv.

Seal oli ohver,tema,ta plaan ning ümbruskond väga hästi välja joonistatud ning sellist mõrva oleks suutnud teostada ainult proffesionaalne mõrvar, kuid ohvri kahjuks just see ta oligi-proffesionaalne mõrtsukas, kes on tapnud sadu ning tapab veel kindlasti rohkemgi, kui keegi teda ei takista.

Allmaailmas tuntud mõrtsukas tapab ainult poole miljoni eest ning teda saab leida ainult väga heade tutvuste läbi.

Ta ei jäta endast ühtegi jälge ning, kui kuidagi moodi keegi isegi teda näeb ei ela ta sellest rääkida.Isegi tema palkajad ei tea kuidas ta välja näeb kuna peale igat tapmist ta vahetab oma välimust, kuna nii ei saa keegi talle jälile.

Selline oli mõrtsukas, kes pidi tapma ohvri kelleks oli üks Inglismaa rikkamaid mehi-mister Baker.

Mister Baker oli multimiljonär, kes oli sõjaväe ohvitser ning keda keegi teine palgamõrtsukas tappa ei julgenud.Jutud liikusid, et Baker ka ise oli olnud kurikuulus palgamõrtsukas ning kuna kõige paremad mõrtsukad enda välimust muudavad ei teadnud keegi täpselt kas ta oli või ei olnud mõrtsukas.

Kuna see mõrtsukas, kes teda tapma palgati nõustuski Bakeri tapmisega ainult seepärast, et ta tundis aukartust.

Järgmise päeva hommikul täpselt kell kuus valmistus ta Bakeri tapmiseks oma häärmas majakeses.Võttes maja peidikust välja relva lahkus ta Londonisse, et Baker oma visiidi ajal tappa.Visiit pidi toimuma kell 13.oo ning kuna tapja nii kaugel elas pidi ta võimalikult vara minema,et sinna jõuda ning kuidagi valvuritest mööda hiilida.

Ta pidurdas kiiresti kuna ta pidi võtma veel ka valeriided,et ennast maskeerida üheks valvuritest.

Nüüd kiiresti Londoni poole sõites märkasid mõned agendid, kes teda juba paar kuud olid jälitanud ja vaadelnud hakkasid teda Londoni poole vaikselt jälitama.Kuna kurjategija oli oma graafikust maas ei pannud ta neid tähele ning varsti, umbes 12 paiku jõudis kurikael kohale ning astus valeriietes ja sniper selja peal autost välja.Ta oli ennast maskeerinud eripolitseiks kellel oli luba kanda sniperit.

Keegi isegi ei osanud arvestada, et ta mõrvar on ning ta sai ilma suurema vaevata kõvalmajja kus ta sniperiga sihtides Bakerit ootas.

Need samad kaks agenti olid seal samas majas ning ootasid kuna mõrvar midagi teeb mille eest ta kinni saab panna.Muidugi saab teda ka praegu kinni panna eripolitseiniku kehastumise eest, kuid agendid tahtsid ta terveks ta eluajaks vangi panna ning seda oleks võimaldanud ainult kindel mõrv nagu Bakeri tapmine.

Nüüd läheduses olev kiriku kell lõi 13.oo ning kohe, kui just saabunud kuulikindlast limusiinist välja astudes lasti Bakeri pea lõhki.Agendid tormasid trepist üles ning käis kaks kõrvulukustavat pauku ning nad olid surnud.Kohale jõudes oli ta märganud neid agente ning lihtsalt mängis, et ta neid ei märka.

Nüüd jooksid sõdurid ja valvurid ringi otsides seda mõrvarit, kuid ta oli juba ammu kadunud ning sõitis oma kodu poole.

Õhtul koju jõudes tõmbas ta seinale 231. kriipsu ning kirjutas selle kõrval ohvitser Baker.

Nii jätkas ta oma elu kuni talle 20 aasta pärast järele saadi.Ta oli, siis 58 aastane ning talle määrati surmanuhtlus 435 inimese mõrvamise eest.

Kodutöö

Arvustus kadunud testamend'i loo kohta.

See arvustus on Agatha Christie kirjutatud Hercuile Poirot üks juhtumistest.
Seal loos uuris Hercuile Poirot Andrew testamenti,kes oli väga rikas,kuid kuna ta oma vennatütre mõtlemisviiside vastu oli kirjutas ta oma testamenti, et ta vennatütar peab oma leidlikust tõestama aasta jooksul ning ainult, siis saab tema raha vennatütrele.
Et seda lugu uurida sõitis Poirot koos Hastingsiga Andrew koju Crabtree mõisasse,kus elasid Andrew'i kaks hoolitsejat-mister ja missis Baker.See oli sümpaatne paar: mees - nurgeline, roosapõskne, krimpsus õuna meenutava näoga, ja tema abikaasa - tõelist Devonshire'i tüüpi, vägagi aukartust äratavate gabariitidega naisterahvas.
Kuna nad olid saanud telegrammi miss Violet Marshilt-Andrew vennatütrelt Poirot tulekust ootasid nad neid ning peale hommikusööki koostas Poirot plaani, mis seisnes kabinetist kõikide dokumentide ja paberite ülevaatamist ja uurimist.
Kabinetti uurides leidis Poirot, et kõik võtmehoidjad olid ilusti maalitud peale ühe,kus oli võtmerõngas kinni üks räpane ümbrik,kus oli lohakalt kirjutatud:Büroovõti.Seda nähes sai Poirot kohe aru, et selle on kirjutanud keegi teine inimene.
Bakereid küsitledes sai Poirot tõestust sellest, et seal oligi kaks testamenti ning ,et kui leida teine testament aasta jooksul saab missis Marsh oma päranduse.
Kui ta edasi küsis Bakeritelt, kas selle räpases ümbrikus oleva kirja on kirjutanud nende peremees.Missis Baker vastas jaatavalt, kuid kuna ta paar sekundit ootas sai Poirot aru, et ta valetab, kuid ta ei saanud aru miks.Poirot küsis kas keegi on viimase kolme aasta jooksul kedagi kabinetis käinud peale nende ja missis Marshi.Vastuseks sai ta, et kahe poole aasta eest käisid töömehed Playmouth firmast, kuid nad ei teadnud mis tööd nad seal tegid.Poirot sai kohe aru, et nad olid seal ehitanud peidikut kuhu teist testamenti peita.
Natukese ajaga leidsid Poirot ja Hastings selle firma ja need kaks töömeest,kes kabinetis tööd tegid.Nad ütlesid, et nad tegid kaminasse peidiku ning peitsid selle nii ära et seda arusaada poleks.Seda kõike rääkis väga intelligentse välimusega töömees Hogan, kes oli pikk ja kõhn ning hallide vuntsidega.
Poirot ja Hastings kiirustasid tagasi Crabtree mõisasse ning otsejoones kabinetti.Poirot leidis peidiku, kuid oli väga pettunud kui ta sealt ainult kärssanud paberitükki leidis, kus oli natukene näha Bakerite allkirju.
Järgmine päev läksid nad jälle Crabtree mõisasse ning Poirot Läks joonelt võtmelaua juurde, võttis sealt kirjutuspuldi võtme ja selle küljest ümbriku. Äärmiselt ettevaatlikult lõikas Poirot ümbriku lahti ja laotas selle laiali nagu paberilehe. Siis süütas ta tule ja pööras ümbriku sisekülje valguse poole. Mõni minut hiljem ilmusid nähtavale ähmased tähed. Seal oli kaks vaevueristatavat rida: mister Marsh teatas lakooniliselt, et jätab kogu oma vara vennatütrele miss Violet Marshile. Dateeritud kahekümne viienda märtsiga, mida kinnitavad Albert Pike, kondiiter, ja Jessie Pike, tema naine.
Isegi Poirot oli üllatunud, kui nutikas oli olnud mister Marsh

Minu meelest oli Poirot õigetele järeldustele tulnud ning tõestas jälle, et teda ei saa üle kavaldada.

Kodutöö nr5

1)Kriminaalromaan koosneb kuriteost,selle uurimisest,lahendamisest,ovrist,kurjategijast ja kuriteo uurijast
2)Kriminaalromaani 3 liiki on dektetiivromaan,thriller ja kohtudraama
3)Esimene kriminaalromaan oli Edgar Allan Poe 1841.aastal kirjutatud "Mõrvad Rue Morgue'il
4)Sellised tegelaskujud nagu Sherlock Holmes ja doktor Watson, Hercule Poirot ja Arthur Hastings, komissar Maigret ning Perry Mason on kirjutanud Arthur Conan Doyle,Agatha Cristie,Georges Simenon ja Erley Stanley Gardner

tiba labatabasaba

Tere lapsed!!!Minu nimi on Karl-Hendrik ning olen 12aastane.Käin GaG's 6.b klassis.