Tegusõna kordamine

1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma. M, 1. lihtminevik, kindel, isikuline, jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda. A. 1. lihtolevik, kindel, mitteisikuline, eitav,
3. Varsti tullakse koju. M. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel, 3.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid. M. isikuline, jaatav, kindel,
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled. M. isikuline, jaatav, kindel,
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama. A. isikuline, jaatav, kindel,
7. Tema silmad ei sädelenud enam. M. isikuline, eitav, kindel,
8. Jälle joosti ja kisendati. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad. M. mitteisikuline, jaatav, kaudne,
10. Selles hääles oli midagi tuttavat. A. isikuline, jaatav, kindel,
11. Ära puutu! A. isikuline, eitav, käskiv,
12. Kui oleksin vaid teadnud! A. isikuline, jaatav, tingiv,
13. Võtja käe peale lüüakse. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda. A. isikuline, eitav, kindel,
15. Hoidke eemale! M. mitteisikuline, jaatav, käskiv,
16. Jah, see on minu kohus. A. isikuline, jaatav, kindel,
17. Läbirääkimised lõppegu. M. isikuline, jaatav, käskiv,
18. Seal jahvatatakse vilja. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
19. Oleksin vastanud kindlasti. A. isikuline, jaatav, tingiv,
20. Hilja vaatas nukralt tulle. A. isikuline, jaatavkindel,

Kordamisülesanne

Reserveerima - kinni panema, varuks hoidma - Ma reserveerisin selle laua homseks.
Dubleerima - kahekordistama, teisikeksemplari valmistama - Ma dubleerisin meie raha.
Imiteerima - matkima, jäljendama - Miks sa imiteerid teda ?
Dekoreerima - kaunistama, ehtima - Kas sa dekoreerisid juba puu ära ?
Demonstreerima - selgitavalt näitama, tutvustama - Ma demonstreerin teile oma tööd.
Karakteriseerima - iseloomustama - Ma karakteriseerin teda hetkel.
Motiveerima - põhjendama, põhistama - Ma motiveerisin neid.
Kritiseerima - arvustama - Miks sa kritiseerid kõiki ?
Ekspluateerima - kasutama - Ekspluateeri neid asju !
Kalkuleerima - arvestama, kaalutlema - Miks sa kalkuleerid asju üle ?
Grimeerima - värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama - Viige ta grimmeerija juurde !

Saar

http://pixton.com/ee/comic/3davlce0

Eesti rahvustoidud

                                          Eesti rahvustoidud



    Eestile omane teraviljatoit on kama – keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.

Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.

Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.

Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.

Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult.Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga – sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse.

- Sült.

- Verivorstid

                                                                                                             Maausk

   

  Eesti usuline maastik on omapärane ja erineb üsna selgelt kristlike riikide omast. 2000. a. rahvaloenduse andmetel tunnistas kõigest 25% Eesti elanikest mingit usku ja kuulus usuühingutesse. Seega võib eestlasi nimetada ilmalikuks rahvaks.

Eestlaste ilmalikkusel on ajaloolised põhjused. Eesti ristiusustamine XIII sajandil toimus Saksa Ordu ja Taani kuningriigi jõhkra sõjalise ekspansiooni toel, milles eestlased kandsid suuri inimkaotusi. Rahva teadvusesse kinnistus sajanditeks teadmine, et ristiusk on toodud "tule ja mõõgaga".

Järgnevatel sajanditel surusid vallutajad põlisrahva uskumusi ja tavasid maha nii klerikaalsete ja administratiivsete kui ka sõjaliste vahenditega. Sellest hoolimata oli Eesti oma loodususk veel XIX sajandi lõpus üsna elav. Üle terve maa leidus pühi salusid, kive, allikaid ja puid, kus käidi salaja ohverdamas ja palvetamas.

Eestlaste traditsiooniline, sh ka religioosne maailmatunnetus on looduskeskne ja praktiline. Seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes, mis ei lähtu kogetavast tegelikkusest. Kristlik õpetus on orienteeritud teisele reaalsusele (pattude andeksandmine, lunastus, taevane elu ja põrgu). On ilmne, et neil maailmavaadetel pole palju haakumispunkte.

Eesti elanikkonna uskliku vähemuse hulgas on omausulised omakorda vähemus - 2000. a. rahvaloenduse andmetel on siin 1058 taara- ja maausulist. Omausulistel on siiski ka laiem ühiskondlik kandepind. 2002. a. korraldatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab kõikidest uskudest esmajoones taara- või maausku südamelähedaseks 11 % Eesti elanikkonnast.

Tegelikult on ka eestlaste tänane ilmalikkus üsnagi loodususuilmeline. Üleüldiselt järgitakse mitmeid muistseid kombeid - näiteks põletatakse jaanituld, peetakse hingedeaega, käiakse enne pühi saunas. Muidu umbusklikud ja pragmaatilised eestlased on varmad usaldama oma tervise ja saatuse ravitsejate ja tarkade hoolde. Eestlaste kaasaegses kombestikus on kindel koht toimingutel, mis oma olemuselt on ohverdused: abiellujad seovad kurepesadega puudele ja postidele linte ja allikatesse heidetakse münte.

Sakraalsus ja organisatsioon

Maausus puudub traditsiooniliselt vahe ilmaliku ja religioosse vahel. Elu sügavamat ja varjatud poolt ei otsita väljaspool argist. Argine ja püha on põimunud. Lisaks on maausus palju intiimseid sakraalseid valdkondi, mis puudutavad vaid üksikisikut või kitsamat gruppi. Seetõttu on maausuliste jaoks perekond, sugukond, küla, kihelkond, maakond ja Maavald ühtlasi religioossed üksused.

Et säilitada oma maailmavaadet ja tavasid tänases multireligioosses ühiskonnas, kus identiteete ja mõttesuundi on palju, on asutatud usuorganisatsioonid, mis koonduvad omakorda Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kotta. Maavalla Koja üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks on kujunenud maausuliste esindamine suhetes riigi ja avalikkusega. Koda on korraldanud põliste pühapaikade (hiied, pühad puud, allikad ja kivid) kaitset, maausuliste tavade legaliseerimist ja protesteerinud kohustusliku kristliku religiooniõpetuse sisseviimise vastu riiklikesse koolidesse. Mittekristlaste huvide esindamiseks asutas Koda 2001. a. eesti muhameedlasi, juudiusulisi, budiste, bahaisid ja krisnaiite ühendava ümarlaua.

                   eesti maausuline Ahto Kaasik

                                                                               Pulmakombed

  Eesti pulmakombeid ja – tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Alles siis kujunes välja rahvasuust kirjapandud pulmakombestik.Abielluda võis nagu ka praegu täisealiseks saanud inimene. Poisist sai aga mees ja tüdrukust naine alles peale leeriskäimist. Leer viis kokku omaealised poisid-tüdrukud ning tutvustas neid kogu kihelkonnarahvale. Pärast leeri võisid tütarlapsed kanda naisteehteid ning poisid hakkasid tegema meestetöid ning sulastena saama meestepalka. Samuti võisid mõlemad osa võtta täiskasvanute meelelahutustest. Poiste ja tütarlaste omavaheline läbikäimine võttis täiesti uue pöörde – noormeestel oli õigus käis öösiti küla peal ning neiud võisid "ehalisi" vastu võtta. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmadel.Pulmad olid vanade eestlaste üks suurimaid pidustusi üldse, neid peeti alati toretsevalt enamasti 2 – 3 päeva, jõukamates peredes isegi kuni nädal aega jutti. Ka pulmakülaliste arv sõltus suuresti perekonna rikkusest: mõnekümnest inimesest kuni sajani.Ka pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel. Talurahva toidulaud oli naguniigi üsna kesine (aganaleib, silk, jahurokk jne.), alles 19. sajandil muutus valik veidi mitmekesisemaks. Iga perekond viis pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid, vallalistel seda kohustust ja õigust polnud. Küll olid aga poistel viinad või siis hulga peale ankrutäis õlut kaasas. Varasematel aegadel oli pulmakoti sisuks ainult leib, hiljem asendus see spetsiaalse pulmaleivaga ja ka nisuleivaga. Lisaks pulmaleivale leidus seal veel nii toorest kui ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Toidu kõrvale joodi peamiselt õlut, 1870ndatest on ka teateid, et pakuti ka kohvi.Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit, so sõit pruudi järele. Pulmakaravani moodustasid saajavanem, peiupoiss ja peigmees kõige ees ning pulma ametimehed ja pulmarongi saatjad nende järel. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Tagasisõit peigmehe juurde oli veelgi pidulikum ja kärarikkam. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi.Pulmakombed muutusid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul silmnähtavalt. Abiellumisele eelnes järjest sagedamini noorte isiklik tutvus, üha suuremat rolli etendas vastastikune meeldivus.

- Eesti pulm

Jaak Urmet ehk Wimberg

Luulekava

Esitlus raamatu "Kallis Mikael" kohta

Kell mis ära jooksis

Üks kell mis leidis uue omaniku oli pigis. Omanik tahtis ta maha müüa. Kell võttis jalad selga ja läks minema. Ta oli vaene kui kirikurott. Kuna ta oli liimist lahti laskis ta leiba luusse kui ta vihma alt räästa alla sai. Peal seda jooksis ta nagu õlitatud välk ja lausunud musta ega valget. See seiklus oli nagu vasikaga võidu jooksmine kuna lõpuks jõudis ta koju tagasi.

Kõnekäänd

Kõnekäänud on rahvapärased väljendid, mis iseloomustavad lühidalt ja piltlikult mõnda olukorda, nähtust või eset. Kõnekäänu tähendus selgub tekstist.

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - väga lihtsalt
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - läks ära
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma
17. nagu õlitatud välk - väga kiiresti
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - lahkus

Koomiks

Imemuinasjutud

Muinasjutt "Kolm röövitud kuningatütart"

Tunnused- Õnnelik lõpp:
Ja siis sai kuninga väimehest ja kuningriigi perijast.
Ja see on selge, et pulmi oli tublist. Minagi tantsisin, et jalg jäi vigasest
Kindlat algust ega lõppu sellel muinasjutul ei olnud.
Maagilised numbrid ja sündmuste kordumine:
Ja lõukoer andas oma karva: "Kui sa selle karva oma külge paned, siis oled üheksakümmend üheksa kõrda tugevam kui mina."
Ja urt andas oma karva: "Kui sa selle karva oma külge paned, siis jooksed üheksakümmend üheksa kõrda tulisemalt kui mina."
Kull andas oma sule: "Kui sa selle sule oma külge paned, siis lennad üheksakümmend üheksa kõrda tulisemalt kui mina."
Sipelgas ütleb: "Mis mina annan?" Ja andis oma koiva: "Kui sa selle oma külge paned, siis sa oled üheksakümmend üheksa kõrda pisem kui mina, üks kirp või üks põrm."
Vastandikud tegelased:
Kuri elajas: kuri ja paha
Peategelane: hea ja abivalmis

Imemuinasjutuga on tegemist sellepärast kuna seal olid maagilised asjad- lõukoera karv, sipelga koib ja kulli sulg mis maagilised jõud mehele andsid. Kuri elajas oli samuti maagiline.

Küsimused- 1)Kes oli seal muinasjutus paha tegelane ?
2)Mida sai peategelane päästmise eest ?
3)Miks andsid sipelgas, urt, kull ja lõukoer neid maagilisi asju mehele ?
4)Mida andis sipelgas peategelasele ?
5)Mida andis lõukoer peategelasele ?
6)Mida andis urt peategelasele ?
7)Mida andis kull peategelasele ?
8)Kuidas sai peategelane mäkke sisse ?
9)Kui rebane on surnud kes siis välja tuli ?
10)Kuidas peategelane viimase looma kätte sai ?

Regivärsiline rahvalaul

1.Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.

2.Laulik oli mu isani,
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene, -Perekond oli täis laulikuid
laulik lapse kiigutaja,
laulik peab minustki saama.
Ei ma tohi olla tumma,
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada. -Ei tohi vaikida ja mossitada
Ma pole tummade toasta,
ega vaikide vahelta.

Ehitame ise regilaulu

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punane, põõsas,
teine on sinine põõsas,
kolmas kuldne põõsas .
Sinisirje linnukene,
välja lendas pääsukene
lendas ses ilus oli põõsas,
lendas ses ilus oli kuldne põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi tähed ,
tegi tüki suure
nädaliku neljandat kuud,
veerandiku mitut kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki mitu kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
ootas viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku pooliku
veerandiku kuugi .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ...

Vanad ja uued kombed

See on minu kokkuvõte harjutuse Rehetare lapsed põhjal.
Vanasti hakkasid lapse kiiremini füüsilist tööd tegema, kui praegu ning nad pidid aitama oma vanemaid taluga. Mida vanemaks nad said seda rohkem sõltuti nendest ja seda rohkem tööd pidid nad tegema. Praegu tuleb lastel vaid koolis ning trennis või huviringis käia.
Kui praegu võib käia ükskõik milliste riietega, siis vanasti olid eraldi peorõivad mida hoiti koos kirstus ning nad käisid tavaliselt argipäevariietega.
Vanasti pidid kõik talus olevad mehed raskeid ja füüsiliselt kurnavaid töid tegema nagu põlluharimine, ehitamine jne, kui naised pidid koristama majas, süüa teha ning kududa. Enam nii ei ole ning peaaegu igaüks võib teha tööd mis talle kõige rohkem sobib.
Talus oli kõige tähtsam perepea ehk isa ning peale teda alles teised. Tänapäeval on vanemad ikka võrdsed.
Tänapäeval mängitakse kulli, peitust, pimesikku, kui lapsed on väiksemad. Peale seda minnakse üle arvutile ja telekale ning neid vanad mängud unustatakse. Vanasti ei olnud lastel võimalust arvutiga mängida või telekat vaadata niisiis nad mängisid samuti mänge nagu kull jne. Hiljem pidid nad juba tööd hakkama tegema ning mängudeks ei jäänud enam aega.
Vanasti olid lapsed viisakad kuna neid oli juba nii õpetatud. Tänapäeval on paljud lapsed ja noored ülbed ja halva kasvatusega.
Kokkuvõtteks ma arvan, et vanast ajast on väga palju muutunud. Mõned asjad on läinud paremaks, kuid mõned ka halvemaks. Heaks on läinud see, et inimestel(täiskasvanutel) ei ole enam seda, et mees peab tegema füüsilist tööd ja naine kodutöid ning lapsed peavad tööd tegema. Halvemaks on see läinud, et lapsed on ülbemad ja laisemad ning pole enam nii viisakad.

Rahvaluule tunnused

Rahvaluulele on omane:
1)Anonüümselt levimine.
2)Varieeritud looming
3)Kollektiivne looming
4)Suulisus, st rahvaluule levis ainult suulisel teel, meeldejätmisega
5)Teisenemine
6)Peegeldab tööviise ja tööriistu, kombeid ja lõbustusi
7)Rahvalik kunst