Müsteerium seebimullisadu ajal

Mõrv leidis aset fantaasiamaailmas, kus varem midagi sellist polnud juhtunud. See oli joonistatud maailm kus elasid kõige imelikumad ja sõbralikumad elanikud. Seal oli vihma asemel erinevate lillede lõhnadega seebimullid, mis aeglaselt maa poole liuglesid. Rahe asemel olid suured õhupallid. Kuigi see võis paista ideaalmaailmana olid isegi seal mõned, kes kurja soovisid.
Ühel seebimullisel päeval jalutas fantaasiamaailma detektiiv mööda vikerkaare maanteed, kui järsku kuulis ta ühest kõrvaltänavast imeliku häält. Detektiiv Rähmanemardisilm sai kohe aru, et keegi karjus täiest kõrist. Ta jooksis kiiresti mööda seda kõrvaltänavat kuni jõudis tee lõppu, kus vedeles laip. Ta teadis, et ainult üks inimene suudab nii koletut mõrva sooritada, kuid kui ta ümber pööras oli laip kadunud koos vere ja mõrvarelvaga. Ta ei suutnud seda uskuda ning otsustas asja uurima hakata.
Järgmisel hommikul, kui seebimullisadu oli lõppenud läks ta mõrvapaika ja peale pikka uurimist leidis ta mõned jalajäljed.
Detektiiv Rähmanemardisilm uuris mõrvapaika, kui järsku see ära kadus ning ta nägi hiiglaslikku terava otsa ja roosa lõpuga pulka. Ta nägi kuidas see asi kritseldas tema ümber uue maailma. Rähmanekalasilm oli nüüd oma kodus. Ta ei mõistnud mis juhtus ning otsustas raamatutes tuhnima hakata ja lõpuks leidis ta ühest väga vanast raamatust selle sama asja pildi ning alla oli kirjutatud harilik pliiats. Ta luges edasi ning sai teada, et üks mees keda kutsuti joonistajaks juhib maailma. Ta üritas minema joosta, kui märkas et taevas ja kõik mis selle alla jäi põlesid tuhaks. Ta teadis, et joonista paberi põlema pani, kuid ta istus lihtsalt maha ning ootas kuni ka tema ära põles.